Tere taas!

Ilusat poolt suve!

Pole ma midagi kadunud, olen täiesti elus ja veel hea tervise juures. Kuid paraku on nii, et üks asi kipub lohisema jääma kui tekib "uus ja huvitav hobi" - minu puhul oli see tööleminek üle kolme aasta. Nii see blogimine hääbus, selle asemel kirjutasin kooliks esseed või tööl briifi kellelegi "sama hobiga" tegelevale.

Siiski kavatsen nüüd jätkata sealt, kust pooleli jäi. Muidu kaotab kogu eelnev mõtte ehk teisisõnu tühi töö. Tahaks ikka 10 aasta pärast kuuse pikkust ja männi paksust võrrelda. Ning hea mõni nimi vaadata ja meelde tuletada aastate pärast kui mõte ja meel juba tönts on:)

Aastalõpetuseks

Eile avanenud orhideeõis...

Punaseleheline orhidee (Ludisia discolor) õitseb juba nädalakese, küünlad kenasti püsti...

Head vana aasta lõppu!

Ilusat vana aasta lõppu ja rõõmsat uut aastat!!


Aastalõpp on ootamatult kätte jõudnud. Kirjutama hakates avastasin, et polegi sel kuul kribama jõudnud. See on see tööinimese elu. Mis seal salata, peale kolme aastat kodus logelemist on tööle minek karm, liiatigi veel täiesti uude kohta. Isegi väga karm... Aga peale kahte töönädalat olen asjaga harjunud ja üsna kenasti sisse elanud. Ainult, et uusi nägusid ja nimesid veel kõiki kokku ei vii, aga neid ju ka niiiiiiiiiiiiiiii palju.

Kallid blogilugejad, soovin teile kõigile lustakat ja meeldejäävat vana aasta lõppu ja võrratut uue algust!!!

Paar päeva tagasi avas oma esimese õie valge orhidee. Sama varre otsas juba kolmandat korda, neist 2 korda selle aasta sees. Eelmised õied pidasid vastu täpselt 4 kuud. Sel aastal on siis jõulud orhidee-õieiluga kindlustatud - hetkel 2 õitsevad ja 2 kohe varsti-varsti...

Tubane

Täna, ilmselt viimast korda sel aastal, tegin viimased õuetööd ja katsin kuuseokstega osad puud-põõsad kinni. Enamuses sel aastal istutatud elupuud ja kadakad, lisaks kiviktaimlas kivirikud ja kollaseokkaline kanada kuusk.

Kui õues õieilu lõppenud, algab see toas. Vannitoas hakkas teist korda sel aastal õitsema ei-teagi-mis, sest ümberistutamisega läks kaduma ka nimi. Õis on aga vaffa, kuigi püsib sellisena vaid napid paar päeva


Lisaks hakkas õitsema üks neljast õiepungadega orhideest

Siin aga pilt ühest orhideest, mille õitsemist tuleb ilmselt nii nädalat 2-3 oodata

Talvevarustuse proov

Täna on ikka tõeliselt vastik ja külm ilm. Autos näitas õuetemperatuuri 6 kraadi, tubane termomeeter aga üle 4,7 pole näidanud. Lisaks meeletu tuul. Ja tagatipuks iga törtsu aja tagant allaladistav vihm. Siiski sai õues tunnike jalutamas käidud, ja seda täies talvevarustuses. Valetan, labakute asemel olid sõrmikud.

Kangekaelne kask

Aia taga kasvab meil rida kaskesid, 11 puud. Kätte on jõudnud sügis - lehtede langemise aeg. Kuid üks kask üritab vastupidist tõestada (pildil parempoolne). Kevadel aga üritab teistele jällegi ära teha - ikka esimesena lehtes.

Kiire

Pole tükk aega olnud mahti kirjutada, ning tundub, et nüüd hakkabki asi nii olema ja minema. Mida päev edasi, seda kiiremini päevad õhtusse jõuavad. (Vahel tekib tunne, et polegi mõtet hommikul ennast voodist välja ajada, nagunii on kohe õhtu ja peab taas teki alla tagasi pugema.) Lihtsalt kõikvõimalikke muid tegemisi-toimetusi on nii palju, et arvuti on viimane kuhu ma jõuan. Ja kui ta õhtul voodisse kaasa vean, lootuses et... ikka murrab uni maha.

Miks nii kiire?! Septembrist alustasin taas õpinguid, mis minu vana pea jaoks ikka paras pähkel. Või pole lihtsalt harjunud, krt seda oskab öelda. Igal juhul lainel veel pole. Lisaks tuli poolest septembrist üllatus, et ka järgmisel sügisel VIST ei saa ma kutti kohalikku lasteaeda, ehk siis tuli hakata alternatiive otsima. OK, istun kevadeni kodus veel, aga mis see aitab. Suure moosimise tulemusena hakkab kutt "memmeaias" käima. Jumal tänatud ikka, et vanaemad olemas on. Ja kui juba aed olemas, kuhu laps panna, siis ise tagasi tööle. Vot see vigur pole just kõige kergemate killast. Kõigepealt aitähh vanale ülemusele, kes asendaja tähtajatult tööle võttis! Või oli ta lihtsalt loll meesterahvas, kes seadusi ei mõista. Või... võta nüüd kinni, mis tal meeles mõlkus. OK, ega ma enam vana kohta taga ei nutagi, sobiks ka uus ja uhkem. Seda ma siin praegu ootangi, eelmisest kolmapäevast. Näis, kaua ma ootama veel pean. Kaua tehtud kaunikene.

Ainus positiivne asi kogu selle sehkendamise juures on see, et elamine on väga korda ja puhtaks saanud. Suures tööleminekupaanikas üritan kodu seks ajaks võimalikult puhtaks ja korda teha, et töö ja kooli kõrvalt esialgugi lõhki ei peaks rabelema. Loomulikult ei pääse söögitegemisest, pesupesemisest (ja ka osade asjade triikimisest), põrandapesust, aga vähemalt kapid-riiulid-panipaigad on tükiks ajaks perfektselt korras.

Aiatööd olen aga sootuks unustanud. Muru sai küll nädalavahetusel niidetud ja vaikselt lootsin, et äkki sel aastal kord veel ja ongi kõik. Täna aias tiiru tehes võttis aga ahhetama ja ohhetama... muru kasvab kui juunikuus peale väetamist. Niiet muruniitmisrõõmu saab sel aastal veel mitmeid kordi nautida.

Lisaks õunapuuõitele, avastasin ka teisel ringil maasikad. Ja maranad õitsevad täies
hiilguses

Seenelkäik

Täna oli ikka päris ilus ilm. Eks see sügise alguse puhul oli - täna kell 12.51 algas ju ametlikult sügis. Tegelikult võiks vähemalt mõnedki päevad veel sellised olla, saaks aiast sodi kokku korjata, viimased sibulad mulda torgata, ja murugi ära niita.

Hommikul korjasin ära viimased astelpajumarjad ja pistsin sügavkülma. Põõsa otsa jätsin täpselt muffiniportsujagu, plaanis järgmisel nädalal nats küpsetada.

Juba varahommikul tundus ilm selline paljutõotav, ja miski sees kiskus metsa (loe: seenemetsa) poole. Ja siis veel naabrinaine, seenekorvike käevangus, autosse astumas... Tunnike ülejäänud pereliikmete moosimist ja sõit seenemetsa poole võiski alata. Siiski Sveni ei õnnestunud pehmeks rääkida, jäi ninapidi arvutisse. Kuna ma suur seenelkäija pole (kardan metsikult puuke), siis häid seenemetsasid palju ei tea. Ammusest ajast on meelde jäänud Peningi kandis üks metsatukake, isa käis sealt ikka kuuseriisikaid (vaieldamatult minu lemmikud) korvide viisi toomas. Sinna läksimegi.

Esmapilgul, metsa astudes, tundus asi kahtlane. Kas tõesti siin rägastikus peab mingi seen kasvama?! Nii oligi, veerand tundi koperdamist, lõpuks astusimegi tee peale tagasi. Üks äbarik pilvik ämbris. Igaks juhuks, no et äkki-äkki, vaatasime ka teisele poole teed metsatukka. Ohhoo, seened! Ja milline mõnus metsaalune. 2 tunniga saime 10liitrise ämbritäie kuuseriisikaid, liitrijagu pilvikuid, 2 võiseent ja 2 kaseriisikat. Nägime mitut konna, ühte uimast rästikut ja autosse istudes leidsime Jani pluusilt puugi. Ja mõõtmatus koguses värsket-mõnusat metsaõhku.

Natuke parem ilm

S..st ilmast on saanud keskpärane ilm. Koeradki nõustusid lõpuks õue minema, täiesti vabatahtlikult.

Tegime Janiga tiiru aiale peale. Kiikusime natuke, tegime paar käpajälge liivakasti, sõime ploomipuu ploomidest tühjaks ja tegime mõned pildid sügisest:

Sügisene jäik kadakas

Seened aias


Õieilu


Siberi kontpuu


Korea kitseenelas


Võnk-pärgenelas

S..t ilm

Tänane ilm on üle mõistuse jube. Kui ka hetkeks vihmale paus tuleb, siis tuul on ikka nii tugev, et viib vaat et koera lendu. Penid täna täiesti tubased, mis sa õues ikka teed säherduse ilmaga. Suuremat pole veel õnnestunudki õue ajada, väiksem lasi loigu õue nii, et esimesed jalad olid otsapidi toas. Ja sedagi siis, kui malakaga sundisin. Umbsed vist! Isegi aias jalutav naabrikass polnud piisavalt ahvatlev, et õue kippuda. Huvitav, et see toas ei passi. Nojah, enda kõutski eilsest külapeal, ilmselt suuri tegusid tegemas.

Ja mida sellise koleda ilmaga ikka teha, kui mitte küpsetada ja küpsetada. Täna siis pidusai toorjuustuglasuuriga, õhtuseks "istungiks" naabrite juures.

Parajalt magus pärmitainas, vahel või kaneeli ja fariinisuhkruga



Ahjust tulles peale glasuur võist, toorjuustust, heledast siirupist ja värskelt pressitud sidrunimahlast

Hollywood

Viridiflora tulp "Hollywood". Kõrgus 30cm, õitseb mais.

Roheliseõieliste rühma tulbid on palju omadusi pärinud lihtõielistelt hilistelt tulpidelt, õie kuju aga meenutab liiliaõielisi, sisaldades ka rohelist värvi, mis ongi nende peamine iseärasus. Roheliseõielised tulbid on pika õitsemisajaga - kuni kolm nädalat - ja seetõttu on nad hinnatud lõikelilledena.

Tundub, et pean ikka võõrutusraviga pihta hakkama :P

Õunapuu õitseb

Juba üleeile, õues poolpimedas aiatiiru tehes, märksin õunapuul õiekest. Pildi tegemiseks oli liiga pime, see sai täna hommikul tehtud. Õitseb, justkui oleks kevad.

Nulud vohavad ka veel kasvada, samuti mägimännid. Ülejäänud puud-põõsad on vist juba säästureziimil ja ootavad talve.

Galanthus Flore Pleno

Lõpuks ostsin omale ka lumikellukesed. Suures tulbituhinas olin need sootuks unustanud.

Ja lisan siia ka ühe pühapäevase tünnisauna pildi. Mmmm, vesi oli 36-38 C, päike paistis... ja naabrimees rassis muru niita. Lihtsalt lust oli kaelast saadik soojas vees istuda ja töötegijat vaadata.

Ei saa aru

Ma lihtsalt ei saa aru, mis suuremal kutil viga. No ausalt ei saa.

Eile tuli jalkatreenerilt kiri:

tere ,
kallid lapsevanemad , palun kontrollige mida lapsed trenni selga topivad.
see mida ma täna (13.09) trennis nägin oli shokeeriv.
kui veel sellest vähe oleks ,et 12 kraadi ja vihmaga olid mõned vennad lühikeste pükste
ja ilma mütsideta , oli üks poiss lisaks eelpool loetelule ka lühikese särgiga !!!!
dressipluus olla tal kodus.

Ma tean küll, et ta armastab suht paljalt käia, ja pidevalt on kurjustatud selle eest. Aga nüüd see kiri... OK, sai selle kirja peale peapesu, ja väidetavalt olnud tal kampsun (lisaks lühikestele varrukatele ja lühikestele pükstele). Kuna pidi täna linna kellegi jalkamängu vaatama, sai sõnad peale loetud, et ikka pikad püksid ja jope selga. Lootsin, et 13 aastasel ikka on seda mõistust peas... aga üllatus ootas mind hommikul kell 7.03 bussipeatuses :O kui läksin plikale kojujäänud kotti järgi viima. Kutt seisis pikkade pükstega ja T-särgiga, müts peas ja kott selgas. Küsimuse peale, kus jope on, vastati - kotis. Õues 4 C sooja, mul autos seljas suusajope ja istmesoojendus põhjas.

Aru ma ei saa, kas see mingi uus trend? Mida paljam poiss, seda kõvem kutt? Või jooksevad plikad kooli ka topi ja miniseelikuga? Mingi uus mood? Ju ma ikka nii loll ja vana (nojah, juba 34), et noorte asjadest muhvigi aru ei saa. Mutt jookseb hoopis suusajopega sibulapoest sibulapoodi.

Aga mõeldud, tehtud! Homme teen aiatöid trikoos. Vähemalt olen trendikas. Ja õhtul hängin loengu pauside ajal Audentese välisukse kõrval tuhatoosi najal.

Ikkagi põen ma seda kohutavalt koledat sibulahullust. Eile käisin Cereses, kust suutsin üle ootuste ilma sibulateta poest välja tulla. Kuigi sinna minek oli paras tseremoonia, selline pühalik... ja erakordne. Isegi ummikud mind ei heidutanud. Aga Aiaparadiisis nii lihtsalt ei läinud, kuna leidin midagi väga sobivat:


Ja tänahommikune Horteses käik läks kah... kumb nüüd õigem öelda, et kas "asja ette" või "puha pange". Igal juhul saagiks 3 sorti ja igaüht 4 sibulat:

Ja praeguseks on kõik sibulad ilusti-kenasti mulda torgatud, seega VIST pole enam põhjust sibulapoode külastada. Ja saab homme trikoos rahulikult sügisilma naudiskleda

Esimene koolipäev

Nonii, ongi esimene koolipäev seljataga. Jumal tänatud, ainult 1 loeng - õiguse alused. Homme peab aga 2 loengut ära istuma. Iseenesest polnudki kõige hullem, kuigi pisut harjumatu üle kahe-poole aasta jälle koolipinki nühkida. Pole viga, küll harjub!

Eile võtsin vastu otsuse, et enam sibulaid ei osta (ei piilu ka, vist). Et aga pidulikult selleaastane sibulamajandus lõpetada, ostsin 2 pakki sügisesi krookuseid


ja tippisin nad täna ka pidulikult enne kooliminekut maha. Näete!

On nad siis siin ja seal kadakate vahel. Arvestades kadakate aastast kasvu, saavad nad seal paar aastat rahulikut olla, siis peab kuskile mujale ümber tõstma.
Spetsiaalselt ostsin 2 pakki sarnaseid, üks neist Crocus speciosus e.kaunis krookus, teine Crocus pulchellus e. ilus krookus. Tahaks näha, et mis neil kahel reaalselt vahet on . Väidetavalt ilus krookus erineb kaunist krookusest tumekollase neelu ja valgete tolmukapeade poolest.

Ja seoses alanud kooliga, said suured lapsed tänasest arvutipiirangu. Esialgu 1,5 tundi päevas, olenemata nädalapäevast. P-N lükkab arvuti ennast kell 22 välja, R, L kell 24. Näis, võibolla peab veel korrektuure tegema. Aga ilma piiranguteta välja ei mängi, kõigil vaja õppida. Pira värki saab siit.

Astelpajumuffinid

Tegin täna algust oma sügis-kevad-talvise meelistegevusega - muffinite küpsetamisega. Suvel seevastu küpsetan pigem suuremas mõõtmes kooke.

Õhtul lähme mu ema juurde kohvile, selleks ka muffinid. Hooaja esimesed tegin vitamiinirikaste astelpajumarjadega.

4 dl jahu
2 tl küpsetuspulbrit
100 g võid või margariini
1 muna
2 dl fariinisuhkrut (või muscovadosuhkrut)
2oo g hapukoort
1 dl piima
2-3 korralikku peotäit marju

Rasvaine sulatada, jahutada, segada suhkru ja munaga. Lisada hapukoor ja piim, viimasena küpsetuspulbriga segatud jahu ja marjad. Segu muffinivormidesse ja küpsetada 200 C juures umbes 15 minutit. Kaunistada vastavalt oma soovile.

Algselt on see retsept pärit vist Pere&Kodu retseptivihikust, kindel pole, sest pika peale kuluvad osad retseptid pähe ja enamus ajapikku muutuvad käe- ja suupärasemaks. Näiteks osades olen rasvaine vahetanud vahukoore vastu, tavalise suhkru pruuni-, fariini- või muscovadosuhkru vastu. Valget suhkrut kulub meil majapidamises suht minimaalselt. Ja mõõtmistega on ka nii nagu on.

Niisama

Eile sai meie suurest mõmmist jälle koer:) 6 tundi juuksurioni juures trimmimist ja koer kui ponks.

(siia tuleb pilt)

Saaks pisike mõmmi ka trimmitud, oleks tükk aega jälle 2 koera aias jooksmas (kuni nad jälle mõmmideks saavad).

Sibulahullusest pole ma ikka veel üle saanud. Nagu narkomaan. 8-ndast hakkab Hansaplandis sibullilledenädal - juba on sees pisike ärevus ja näpud justkui sügeleks;) Niiii tahaks vaatama minna...

Need mahtusid veel kenasti peenrasse, oligi puudu.

Ahjaa :D olen selle täiesti unustanud... meil käis ükspäev tolmuimejaesitleja. Ega ma teda muidu poleks majja lasknud, kui et lubas oma imemasinaga kõik vaibad-diivanid tolmust puhtaks imeda. Vaipu meil majas pole, diivanid aga küll ja parasjagu mustad ka. Liiatigi pididki just järgmisel päeval sugulased diivanitele istuma tulema - hea siis puhta, tolmuvaba diivani peal istuda ja torti süüa (ja vahukooreseid näppe diivanisse pühkida).
Tulemus peale demomist:
2,5 tundi loba ajamist...
ikkagi kuskilt 1 vaip leitud, lahti rullitud ja tuba liiva täis aetud...
vana tolmuimeja maatasa tehtud...no nii sitt masin...
tolmudemohunnikuid iga nurga peal...
diivanitel said küll pealmised pooled puhtaks, aga alumised pooled-vahed ikka nagu enne...
jne...
ühesõnaga ei midagi positiivset

Kokkuvõttes, kui oma masinal oleks olnud uus ja puhas tolmukott sees, oleks oma masinaga peaaegu samahästi puhtaks teinud. Või poest saaks samahea masina, kui pakutu, vähemalt poole odavamalt. Hind siis 17000.- kuni 20500.- (ikka eesti kroonides), olenevalt kas otsaga, või ilma otsata. Aga müügitöö oli VÄGEV!!!
Siit leidsin selle kohta ka artikli.

Lisaks tolmuimejale pakkus ta veel 2500 krooni eest mikrofiibrist puhastuskomplekti, mis sisaldas paari moppi ja 4-5 lappi. Ei ole ise siiani mikrofiibrit kasutanud, kuna pole olnud võimalust selle headuses veenduda. Seepeale surfasin suurest uudishimust läbi Prisma, Rimi ja Selveri, et mis maksaks analoogne komplekt poest ostes. Selverist sain mopi otsa mikrifiibrist mopiga ca 177.- (varrega oli 225.-). Vart polnud vaja, selleks sobis ideaalselt kodus olev Vileda harjavars.


Mikrofiibrist lapid olid ca 30.- tükk, olenevalt tootjast.
Arvestage ise, mitu vidinat saaks poest 2500 eegu eest.

Päev täis toimetusi

Üle tüki aja oli täna jälle päris ilus ilm, kui ennelõunane vihmasabin välja arvata. Isegi tuult polnud. Aitähh ilmataadile! Tänu temale kujunes tänane päev nii toimekaks, et polnud mahti päeval kohvigi juua. Hommikul tassitäie jõin, ja nüüd joon isuga juba kolmandat.

Hommik algas äraõitsenud lillherneste ja astrite väljajuurimisega ja kompostikasti toppimisega. Täiesti ära õitsenud, mitte ainsatki ilusat õit. Seejärel sirvisin hommikuse kohvijoomise kõrval läbi värske Kodukirja, seekord oli ka Aed kaasas. Silma hakkas Jaak Ungersoni artikkel tulpidest, tahakski selle veel õhtul läbi lugeda. Ja siis läksime mehega muru niitma, ikka üks suure ja teine väikse masinaga. Suurest muruniitmisest ajab kompostikast nüüd jälle üle, ei teagi, kuhu edaspidi kogu aiakraam panna.

Muru niidetud, lõikasin õitsenud päevaliiljatel õievarred maha. Osad veed õitsevad ja osad ajavad õiepungasidki. Näis, kas neist pungadest asja ka saab.

Ahjaa, koledalt teravate kadakate alused tegin ka mahalangenud oksatuttidest puhtaks. Vaatamata pikkadele varrukatele ja paksudele kummikinnastele on käed nüüd täpilised, justkui põeks paha haigust. Krookused tippisin ka hostade vahele maha, 65 sibulat. Ja veendusin, et juurde tuleb osta. Kui tore, saab jälle poodi sibulaid näppima minna;)

Ja mu tubli mees tegi kiige ronimis(redeli)osa valmis. Nüüd saab Jan "konida" (loe: ronida). Eile käisime Paliveres puitmaterjali toomas, sealt saime puudu olnud redelipulgad. Proovironimise sai kutt ära teha, suurem ronimine saab ilmselt homme olema- kui ilmataat ikka ilusat ilma annab.


Tööd tehtud, tegime veel tiiru külavahel ja kaesime külaelu. Ega paljut ei näinudki, sest jõudis juba pimedaks minna. Kell aga polnud 9-gi veel (PM: Päike loojub Tallinnas 20.19).

Astelpaju

Astelpaju on laialdaselt kasutuses hiina ja tiibeti rahvameditsiinis. Vana-Kreekas lisati hobuste söödale astelpaju võrseid – hobused võtsid kiiresti kaalus juurde, nad muutusid lihaseliseks ja nende karv hakkas läikima. Sellest ka astelpaju ladinakeelne nimetus: Hippophae rhamnoides L. – hobuseläigeldaja (lad hippos – hobune, phaos – läikima). Siberis kutsutakse astelpaju hellitavalt siberi ananassiks.

Astelpaju sisaldab palju mitmesuguseid mikrotoitaineid, eriti palju aga organismi antioksüdantse süsteemi komponente. Astelpajumarjad on esimese viie toiduaine hulgas nii karoteeni- kui ka askorbiinhappe- (C-vitamiini) ja E-vitamiini sisalduse poolest. Erinevatel andmetel on astelpajumarjades karoteeni 30–40 mg/100, askorbiinhapet 100–2000 mg/100 g ja E-vitamiini 160 mg/100 g.

Eelmisel kevadel aastal soetasime omale 2 astelpaju emastaime ja nagu peab, ka ühe isastaime. Esiteks - ilusad põõsad, ja teiseks - sügisel saab vitamiinikapsleid puu otsast noppida. Aga sügisel, oh imet, oli isastaimel paar marja küljes. Ju siis oli sildistamisel vähe nihu läinud. Sel kevadel ostsime uue isase eitedele seltsiks.

Sel aastal kandsid 2 põõsast päris korralikult. Täna korjasingi ühe põõsa, varasema ja suuremate marjadega (paberite järgi isane), tühjaks ja panin marjad karpidega sügavkülma. Kooki olen neist ka juba mitmel korral küpsetanud - küll maasikatega koos, küll õuntega koos ja ka puhtalt astelpajust. Teise põõsa marjad on suuremas osas veel poolküpsed, marjad teisega võrreldes hulka väiksemad ja värvuselt punasemad. Kolmandast veel midagi ei tea, sest otsas tänavu vaid 1 punn.